see osa liita näiteks juhtimisplaanile. See, missugused osad eelnevalt esitatud põhiskeemile lisatakse, sõltub konkreetse projekti eripärast (nt toote prototüübi joonis). Oluline on, et kõik teostamiseks vajalik oleks määratletud. (Salla, 2007, lk 42) Plaani viimistlemisel peab tähelepanu pöörama esitusviisile. Pikki keerulisi lauseid pole kellelgi aega lahti mõtestama hakata – seega tuleks kasutada üheselt mõistetavaid lihtlauseid. Vältima peaks ka kordusi (kasutada siseviiteid) ning kahemõttelisi väljendeid. Tekst peaks olema konkreetne ja sisutihe. Mida selgem ja informatiivsem väljendus, seda täpsem pilt tekib projektist. Töö hindamisel on projektijuhil kasulik analüüsida, kas valminud plaan täidab järgmisi tingimusi: ülesande ja eesmärgi püstitus on selge ja realistlik; projekti sisendid ja teostusviis on selgelt fikseeritud ning juhinduvad ülesandest ja eesmärkides; projektil on selge
liiga formaalsed olla, nagu näiteks kelleltki järgmise rongi väljumise aega küsides. ● Familiaarne – Kasutatakse tavaliselt sõpradevahelises vestluses või inimeste vahel, kes üksteist üsna hästi tunnevad. Võib sisaldada slängi termineid ja kasutab sageli grammatilisi vorme, mis võivad üleskidjutamise korral mittetäielike või seosetutena tunduda. ● Intiimne - Hoitakse südamesõprade ja lähedaste pereliikmete jaoks. Sageli kasutab sõnalisi lühendusi ja „siseviiteid“ ning võib suures osas toetuda vestluses osalejate ühiselekogemusele. Keel kui mõtlemise väljendamise vahend • Verbaalne keel • Mitteverbaalne keel – Sh kehakeel Sotsiaalne kognitsioon •Inimeste kalduvus mõelda iseendast ja teistest. Kirjeldab, kuidas me töötleme salvestame ja kasutame infot. • Enamus sotsiaalsest mõtlemisest on väga praktiline. Thinking is for doing (Fiske, 1922; James, 1980) • Mõtlemine aitab meil saavutada oma eesmärke.
annaabi.ee 
