• tampimine • vibreerimine (enamasti) Võnkesageduste järgi eristatakse järgmisis vibraatoreid: • normaalsagedusega < 3000 võnget/min • kõrgsagedusega 3000 - 10 000 võnget/min • ülikõrgsagedusega > 10 000 võnget/min. Toime järgi jagunevad vibraatorid: • pinnavibraatorid • sisevibraatorid • välisvibraatorid PINNAVIBRAATORID ¾ VIBROLATT ¾ TÖÖ KÄIK: SISEVIBRAATORID Sisevibraatoreid (nuivibraator) kasutatakse kõige sagedamini ja põhiliselt vertikaalkonstruktsioonide tihendamisel: talad, postid jne. Põhimõtteline erinevus pinnavibraatorist seisneb selles, et vibraator pannakse tihendamisel betooni sisse. Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb betoonisegu tõusukiiruse viia kooskõlla tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti ja seinakonstruktsioonide betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust
Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. Elektromehaanilisi rippvibraatoreid toodetakse vaid planetaarsetena elektrimootoritega pingele 220/380 V ja sagedusele 50 Hz. Nendega tihendatakse hõredalt sarrustatud või sarrustamata betoonplokke. Toodetakse 140 ja 180 mm otsakuga rippuvaid sisevibraatoreid häirjõuga 2000 ja 3500 kg. Rippvibraatorid võivad töötada üksikult või pakis ning neid liigutatakse 0,5...3 t tõstevõimega kraanade abil. Paindvõlliga sisevibraatorid Paindvõlliga sisevibraatoreid rakendatakse jäikade segude tihendamisel mitmesuguse sarrustustihedusega betoonmassiivides. Standardi kohaselt on planetaarseid (jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm.
annaabi.ee 
