See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele. Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Territoriaalmere laius - Riigil on õigus kehtestada oma territoriaalmere laius konventsiooni
hüvanguks. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele. Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Territoriaalmere laius - Riigil on õigus kehtestada oma territoriaalmere laius konventsiooni
annaabi.ee 
