ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk
Maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi nim. maavärinateks. Maavärinad jagunevad: Tektoonilised maavärinad mida põhjustavad Maa vahevöös ja maakoores esinevad sisepinged. Aeglaselt tekkinud pingete järsud lahendused, mis realiseeruvad kivimplokkide lõhestumise ja nihkumisega. Need moodustavad 95% maavärinatest.Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad suurte koobaste sisevarisemine. Tehnogeensed maavärinad tekitab inimtegevus pommiplahvatused, lõhketööd jm. Pikilained (kuni 13,6 km/s) tekivad keskkonna mahu järsu muutumise tagajärjel. Läbivad kogu maakera. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi
annaabi.ee 
