jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega
parajasti just kodus ja kuulsin läbi akna esimesi, mitte eriti täpseid uudiseid sellest tapmisest), haaras mind esialgu ärevus, ega ta pole tapetud saksa üliõpilaste poolt, kelles kutsus esile rahulolematust troonipärija süstemaatiline töö Austria riigi slaviseerimisel. Minu vaatenurgast poleks olnud midagi üllatavat selles, et saksa üliõpilased oleks soovinud vabastada saksa rahvast sellest sisevaenlasest. On kerge enesele ette kujutada, millised oleks olnud tagajärjed, kui ertshertsogi tapmine oleks kandnud just nimelt sellist iseloomu. Tulemuseks oleks me saanud terve jälitamiste laine, mis oleks loomulikult kogu maailma poolt tunnistatud "põhjendatuks" ja "õiglaseks". Ent kui ma sain teada eeldatava tapja nime, kui mulle öeldi, et tapja on tingimata serblane, haaras mind vaikne õudus seetõttu, kuidas ettearvamatu saatus ertshertsogile kätte maksis.
annaabi.ee 
