langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök 5 ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda 7,8 ja kolderuum 3 . Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev 6 , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2
Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda ja kolderuum. Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev , mille juurde pääseb
Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega. Egeuse kultuuri varasemad ilmingud pärinevad Troojast (Väike-Aasia), Küklaadidelt (Egeuse mere saared)ja regiooni suurimalt saarelt - Kreetalt, kus u. aastal 2000 eKr. kujunes välja klassiühiskond ja tekkisid esimesed linnakultuuri alged. See on aeg, mil kujunes välja paleemajanduslik kultuur. Varasel astmel olid selle keskuseks kindlustatud lossid ühe suure siseue ümber koondunud ruumidaga, mida ümbritses madal tornidega kindlusmüür. Arvatavasti hävinesid need u.1700 eKr. toimunud maaväringus. Seejärel hakati Kreeta saarele rajama kindlustamata paleesid (Knossos, Phaistos, Malia, Zakros). Kige paremini tuntakse Knossose paleed (osaliselt rekonstrueeritud). See oli ühe keskse suure uega mitmekorruseline ehitis, mida liigendasid suuremad ja väiksemad valguskaevud. Palee ruumiprogrammis puudub vähimgi vihje regulaarsele planeeringule
annaabi.ee 
