http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_ pank_2005.jpg http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Suur_Taevaskoda_2003.jp g Mis seal Maa sees on? Vahev Maak · Maa sisemus öö oor on kihilise ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke
kohta? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Suur_Taevaskoda_2003.jpg Mis seal Maa sees on? Vahevöö Maakoor · Maa sisemus on kihilise ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke · Vahevöös on liikuv plastiline magma Sisetuum Välistuum
Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Vahevöö: Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõrge temperatuur ja suur rõhk. Kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Tuum: Tuum asub maakera südamikus. Jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. Liigendunud laamadeks. Laamad Litosfääri hiigelblokk. Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu on koor pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid jm. Need litosfääri tükid ongi laamad
mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2. Laamade liikumine ja sellega kaasnevad geoloogilised protsessid. Millistes piirkondades mis protsessid toimuvad vaja kaardil ära tunda (kaardil on näha laamade piirid). Litosfäär jaguneb plaatideks ehk laamades, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding
annaabi.ee 
