eraldab ristumisbarjäär sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna harilikult looduses sigimisvõimelisi järglasi. Geneetiliselt on liik suhteliselt tasakaalus olev suletud süsteem, mis moodustab ühtse pärilikkustegurite kogumi genofondi. Liigisisesed üksused on lahtised © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 2 süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid
populatsioonide süsteemi, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida teistest liikidest eraldab ristumisbarjäär sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna harilikult looduses sigimisvõimelisi järglasi. Geneetiliselt on liik suhteliselt tasakaalus olev suletud süsteem, mis moodustab ühtse pärilikkustegurite kogumi genofondi. Liigisisesed üksused on lahtised süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid
annaabi.ee 
