Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib b. Isiksus (ego, persona) inimese tajuvus endast sellisena nagu ta reaalsest on c. Isiksuse arengu lõppsiht milline tahab inimene olla ideaalpildis, sinna poole inimene liigub koguaeg. 2. Positiivne suhtumine armastus, tähelepanu osutamine. Läbi uuringute leidis, et lihtsalt positiivsest suhtumisest pole piisavalt, peab olema
- Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine:
annaabi.ee 
