3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine. Peab olema sisetunnete kontroll, ei tohi kliendi vihaga kaasa minna, peab säilitama rahu. Peab panema oma emotsioone kõrvale, ja võta rahulik, objektiivne lähenemine. Kuulates agressiivset kliendi, proovida leida lahendus ja siin olulist rolli mängib verbaalne käitumine Verbaalne suhtlemine agressiivse kliendiga: - Võta rahulik , objektiivne lähenemine; - Sobiv vestlusõhkkond, piisav privaatsus ( kuid mitte isoleeritud ruum);
Teine võimalik vaatenurk eeldab, et näoilmes väljenduv on ennekõike suhtlemisvahendiks. Selle seisukoha pooldajad vaidlevad, kas rahulolematu ilme näol ei tähenda meie soovi rahulolekuks, või et meid emmatakse. Kas vihane näoilme tähendab meie soovi olla teiste poolt tõsiseltvõetav, usaldusväärne, või et nad peaksid tagasi tõmbuma. Nähtuna niisuguses valguses, on mitmesugused näoilmed mitte niivõrd meie sisetunnete väljenduseks, kuivõrd teistele teadete edastamiseks. Naeratus (vajadusel) ei tähenda, et me oleme õnnelikud, kuid see peab väljendama meie soovi olla sõbralik (nt Fridland, 1991a; Mandler, 1984; Patterson, 1983). Tõendusmaterjal näoilme kui suhtlemisvahendi kohta tuleneb tõsiasjast, et meie näoilmed tulevad seile siis, kui me esitleme end teistele ja olles nendega silmsides. Ühes uuringus
annaabi.ee 
