TSENTRITE TELJE S UHTES Nurgad α ja γ ei sõltu ainult teritamisest, vaid ka tera asendist trei- pingi tsentrite telje suhtes. Kui tera paikneb tsentri teljest kõrgemal, pöördub lõikeservatasand kui lõiketasandi puutuja nurga µ võrra (vt.joon.) Joon. Nurkade α ja γ muutumine, kui treitera ei ole paigaldatud tsentrite kõrgusele. Tera asend välistreimisel : a tsentriteljest kõrgemal, 13 b tsentriteljest madalamal; sisetreimisel: c tsentriteljest kõrgemal, d tsentriteljest madalamal; LT lõiketasand h sin µ = ---- = 2h/D. D/2 Välistöötlemise korral on lõikeservatasandi pöördumise tõttu tegelik taganurk α1 nurga µ võrra vastavast teritusnurgast väiksem. Samal ajal on aga tegelik esinurk γ, suurem nurga µ võrra (vt.joon. a): αf = α – μ; γf = γ + μ. Kui treitera paigaldada tsentriteljest allapoole, siis taganurk suureneb ja esinurk väheneb (vt.joon. b):
T15K6 aga poolpuhas ja puhastöötlemiseks. Lõikereziimi mõiste treimisel. Lõikereziimi elemendid treimisel on lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on tööriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus, mida mõõdetakse millimeetrites töödeldud pinna ristsuunas. Välistreimisel on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe: t = D d / 2 . Sisetreimisel on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe. Otstreimisel võetakse lõikesügavuseks lõigatud kihi paksus töödeldud otsa ristsuunas. Mahalõikamisel on lõikesügavus mahalõiketera laius. Ettenihe (ettenihke kiirus) s on treitera lõikeserva liikumine tooriku ühe pöörde jooksul ettenihke suunas, mõõdetuna millimeetrites pöörde kohta. Treimisel eristatakse pikiettenihet (tooriku telje pikisuunas), ristettenihet (tooriku telje
Teistel juhtudel annab 0⁰ lõikeserv parema tulemuse 6 ning on efektiivsem. Väiksem nurga raadius tekitab väiksema kraadi ja on parem laastu eraldumine madalatel lõikekiirustel. Suurem nurga raadius nõuab suuremat ettenihe ja tagab pikem tööriista eluiga. Kraat tekib alati kasutades 0⁰lõikeservaga plaati. Teraga ei tohi liikuda üle detaili telje. Sisetreimisel o Mida suurem tööriista läbimõõt seda parem tulemus, kuid võib tekkida probleeme laastu eemaldamisega. Tooriku paindumine o Mida kaugemal pakkidest soont töödeldakse, seda suurema paindemoment tekib. Tekib oht vibratsioonile. Laast o Lõikeprotsessi käigus töödeldakse soone külgpinnad. Moodustunud laast peab olema kitsam kui soon, et mitte töödeldud pinda vigastada.