Kuumad põlemisgaasid liikuvad läbi gaasitorude. Kuumade tulekambri ja suitsutorude seintege kokkupuutuv vesi kuumeneb. Katla töö ajal toimub vee ringlus läbi sise- ja väljalaske torude pumpa abil. Veetsirkulatsioon süsteem on varustatud termostaatilise klappiga, mis suunab külma veet tagasi vee kambrisse sojendamiseks. 64 1) Tulekamber 2) Gaasitoru 3) Turbulaator 4) Suitsukamber 5) Põleti 6) Vee kamber 7) Vee sisetoru 8) Vee väljatoru 9) Pump (12,5 m3/h; 0,06 bar) 10) Termostaadiklapp 11) Põlemiskambri uks 12) Väljalasketoru 13) Puhastus luuk 14) Vee drinaaž 15) Kere isolatsioon 16) Ukse isolatsioon 4.5.2 Põleti Tootja: ELCO Mudel: EL 03.220-1DO Kasutav kütus: sama kütus mis abidiislites (GO) Põletimootor: 0,76 kW Astmete arv: 2 (kõrg/madal) Kütuse kulu: 20 kg/h; 39 kg/h Põleti pumbarõhk: 11 bar 4.6 Laeva veemagestusseadmed 4.6.1 Veemagesti Tüüp: Plaatvaakummagesti Tootja: Alfa- Laval
Kaugkütte soojusvõrgu torustikes kasutatakse tänapäeval peamiselt eelisoleeritud torusid (vt Joonis 9 .84), mille isolatsioonikihti kaitseb isolatsiooni märgumise eest plastmassist kaitsekiht. Tüüpiliselt on sisemine, st soojuskandja transpordiks kasutatav toru terasest, kuid seoses kaug- küttes kasutatavate temperatuuride alanemisega on väiksema läbimõõduga torustike puhul levima hakanud ka plastist sisetorude kasutamine. Isolatsiooni sisse võib väiksemate sisetoru läbimõõtude korral paigaldada ka kaks toru, st nii pealevoolu kui tagastuva vee torud paiknevad ühes kestas, mis hõlbustab torustike paigalda- mist pinnasesse. Kaugküttesüsteemi soojuskoormus (vt joonis 7.2) koosneb kütte- ja ventilatsioonikoormusest (joonisel lühendatult küte), sooja tarbevee koormusest ja kadudest torustikes. Joonisel esitatud 91(113)
annaabi.ee 
