varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5.2 Täispeaste siseehitus Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on arteriooskuhik, mis on neil varustatud kolme klapireaga. Nagu varilõpusestel, on ka nendel sooles keeritskurd. Aju ja südame ehitus on samasugune kui varilõpusestel, kuid ujupõis neil puudub. Samuti puuduvad täispeastel kloaak ning hingatsid, keha kummalgi küljel on vaid üks lõpuseava ja kolju on selgrooga ühendatud kuklamõhna kaudu. Täispeaste hammastik koosneb tugevatest mäluplaatidest, kaks paari üla- ja üks paar alalõual
Pihklased peituvad enamasti põhjasettes, võivad ka põhjaloomi süüa.Lahksoolised, koevad meres. Munad kinnituvad alusele. Moonet ei ole. Lõugsuused päris kalad ja neljajalgsed, Kl: ogakõhtsed, rüükalad, kõhrkalad,luukalad. Ühine on üla- ja alalõua teke, kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. Kõhrkalad e. varilõpuselised haid, raid, meritondid. Sisetoeses puudub luukude. Seljakeelik ühes tükis või selgroolülide kehadest tükeldatud. Nahas mitmesuguse kujuga (ogaga) soomuseid, mis osalt muundunud hammasteks või uimeogadeks. Lõpuspilud, 1-7 paari, avanevad eraldi pea külgedel (teistel kaladel on peidus lõpuskaane all). Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga ühenduses. Ujupõit ei ole. On kloaak. Enamasti röövloomad, aga suurimad liigid filtreerivad planktonit nagu vaalad. Elavad meres, vaid mõni üksik suurtes jõgedes
annaabi.ee 
