Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Mis juhtub gaasikettaga, seda me juba teame. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane omakorda massiga (kiirgusvõimsus on ligikaudu võrdeline massi kuubiga). Suured tähed kiirgavad suhteliselt rohkem, neil on ka pind kuumem ja nad kulutavad oma kütuse kiiremini. Peajadalt lahkub täht kui tema kütus hakkab lõppema. Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe keskmesse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on
(rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane omakorda massiga (kiirgusvõimsus on ligikaudu võrdeline massi kuubiga). Suured tähed kiirgavad suhteliselt rohkem, neil on ka pind kuumem ja nad kulutavad oma kütuse kiiremini. Päike jääb stabiilseks pinnatemperatuuril 5700 K ja heledusel 4,8 absoluutset tähesuurust (4 * 1023 kW) ligikaudu kümneks miljardiks aastaks. Tõsi küll, enamus sellest ajast on juba läbi. Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe
võime leida, lähtudes kasutatud välispiirete ehitusfüüsikalistest omadustest ja geomeetrilistest mõõtmetest konstruktsiooni Vana "hea" hõõglamp on tegelikult küttekeha, mis oma soojusjuhtivuse U W/(m 2K) ja pindala järgi. Tulemi täpsus sõltub energiakulust kasutab ruumi kasutatavast arvutusmeetodist, kas vaatleme eraldi erineva valgustuseks ainult 3 4% sisetemperatuuriga ruume või summeerime kogu hoone kütte soojuskulu kütteperioodi kohta antud piirkonna kraadpäevade arvu kasutades. Arvutada võime aastast soojuskulu küttele seosest: Qküte = (Un * An) * KP * 24 Wh Un piirde soojusjuhtivus W/(m2K) An piirde pindala m2
talvise kasutuseta elamus (paremal). Kõikide mõõdetud elamute keskmised siseõhu suhtelise niiskuse ja välistemperatuuri vahelised sõltuvused vt. Joonis 3.8 vasakul ülal. Lisaks on välja toodud erinevate kasutusaktiivsuse ja kütteviisi mõju siseõhu suhtelisele niiskusele. Talvel köetavates elamutes (Joonis 3.8 paremal ülal) on suhteline niiskus enamikus elamutes soovitusliku piirsuuruse piires. Erandiks on keskmisest oluliselt madalama sisetemperatuuriga elamu, kus siseõhu suhteline niiskus ületab kogu aasta jooksul suhtelise niiskuse ülempiiri. Perioodiliselt köetavates ja kasutatavates elamutes on siseõhu suhteline niiskus kõrgem kui püsiva kasutusega elamutes. Oluliselt erinevad talvise mittekasutusega elamud, kus keskmine siseõhu suhteline niiskus on talvel püsivalt kõrge.