suhtlusvahendeid, sealhulgas ülimalt populaarne Internet, telefon, üldjuhul mobiiltelefon ja faks. Samuti ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada klientidega suhtlemisel. Klienditeenindaja peab olema multifunktsionaalne ning hakkama saama lugematutes olukordades ning nendest situatsioonidest ei puudu suhtlemine nii sise- kui ka välisklientidega. Nii saab klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka välis- ja sisesuhtlusvahenditeks. Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Nii ühel kui ka teisel juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad. Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille sihiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Suhtluspartneri isiksusega arvestamine ja head suhtlusalased teadmised ning oskused on eelduseks headele suhetele, mis algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest
seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon"
annaabi.ee 
