leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon". Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused
Sisekommunikatsioon on osa juhi tööst Tüüpiline viga on see, et sisekommunikatsiooni eest pannakse vastutama ainult kommunikatsioonijuht ning sisesuhtlust ei käsitleta juhtimisvahendina. Õigeaegne info motiveerib töötajaid, võimaldab täita klientide ja juhtide ootusi ning anda ausat tagasisidet. Kommunikatsioonijuhi roll on luua raamistik sisekommunikatsiooni toimimiseks, arendada ja hoida korras sisekanaleid, innustada inimesi sisesuhtluses osalema ning probleemidele lahendusi leidma. Sisekommunikatsioon ei tohi taanduda ainult siselehele või -veebile. Palju tõhusam vahend on otsesuhtlus koosolekutel, telefoni teel või silmast silma kohtudes. Töötajad on info loojad Mõnikord näitab sisekommunikatsiooni audit, et töötajate hinnangul annavad nad ise infot suurepäraselt edasi, kuid ikkagi liigub info halvasti. Loogiliselt ei ole selline asi võimalik. Järelikult on
annaabi.ee 
