Kvaasidemokraatia on reziim, mis lubab ainult ühel avalikus elus väljendust otsivatest poliitilistest püüdlustest organiseeruda poliitiliseks parteiks. Kodanikuõigused on piiratud ning saavad toimuda ainult poliitilise partei kontrolli all. Riigivõimu tunnused Suveräänsus Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut teostamist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes. Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim. Esimene omadus kehtib välissuhetele teine sisesuhetele. Suveräänsusel puuduvad õiguslikud piirid. Piiratud suveräänsus on tavaliselt rahvusvaheliste kokkulepete tulemus, sest loodatakse luua paremad tingimused koostööks. Riigid võivad anda üksteisele mingeid õigusi, piirates sellega oma suveräänsust. Piiratud suveräänsus on ka vasall- ja satelliitriikidel. Protektoraad on riik, mis on tekkinud vallutuste käigus. Suveräänsus on demokraatliku riigi üks peamisi tunnuseid. Rahva suveräänsus avaldub erakondade tegevuse kaudu.
kohustused (JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine, spets kohustusteks on info andmine ja aruannete esitamine kõrgemale organile). Juhtorgani liikme vastutus seisneb eelkõige kahju hüvitamise kohustuses, liige vastutab üldjuhul ainult JI ees. JI organite otused on eriliigilised tehingud, mis rajanevad organi liikmete poolt antud häältele ning on suunatud JI tahte kujundamisele. Otsused tehakse enamasti häälteenamuse põhimõttel ning sellel on õiguslik tähendus JI sisesuhetele ning need ei avalda mõju suhetele kolmandatele isikutele. Otsuse kehtetusel on 2 alaliiki: 1)otsus on tühine- kehtetu algusest peale, otsusest huvitatud isikul on võimalik tühisusele tugineda kui tühisus on kohtu poolt tuvastatud, otsus on tühine: 1. otsus on tagajärjena seaduses sätestatud 2. otsus on vastuolus heade kommetega 3. otsus rikub JI võlausaldajate vms kaitseks kehtestatud seaduse sätet 4. vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda
annaabi.ee 
