ja mõtteid, siis peab Dretske vajalikuks põhjendada, miks ta kasutas sellist analoogiat. Ta räägib taimedest kui mõtlevatest olenditest, et näitlikustada võimalikult lihtsa ja mõistetava subjekti põhjal keerulisema süsteemi käitumise seletamist. Ta ütleb: ,,Süsteemi käitumist seletades ei otsi me tihti mitte välise muutuse füüsikalist põhjust süsteemi sees, vaid väliseid sündmusi ja olukordi, mis andsid sellele sisestruktuurile kuju, mis korraldasid selle ümber nii, et muutsid need põhjused sedasorti muutuste põhjuseks." (Ibid, 1283) 8 ÕPPIMISE ROLL Et selgitada meile tõelise intellekti loomist ja panna meid mõistma, kuidas süsteemi hakkab valitsema see, mida ta (süsteem) mõtleb, vaatleb Dretske järgnevalt lugu ühest loomast, kelle ta nimetab Busteriks. Dretske poolt välja mõeldud looma Busteri elupaigas leidub karvaseid usse ehk
Maksa struktuur Struktuurühikuteks on sagarad, segmendid, sagarikud, aatsiinused Tartu Tervishoiu Kõrgkool 19 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Sagarad, lobi (lobus) Maksal on 4 sagarat. Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid
annaabi.ee 
