Mok-d paikn-d vd-s nii tihedalt, et neid ei ole võimalik kokku suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate 3.3 Iooniline side. Elektronide kollektiviseerumise piirijuhtum suruda ja vd-l on kindel ruumala. Et aga mok-l on säil soojus- elementide aatommasside summaga. N: on ühe aatomi üleminek teisele aatomile ja sellega seoses negatii- liikuvuse vabadusastmed, puud vd-l kuju. Vdke sisestrukt-s on Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98. vsete ja positiivsete ioonide teke. Keemiline side nende osakeste gaasidele isel-kke korrapäratuse elem-te aga ka tahketele krst-dele Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- isel-kke korrapärasuse elem-te. Vd-kel puudub kindel kristallvõre,
Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on al = a2 = a3 b ja l = 2 = 3 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutr molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade
annaabi.ee 
