· Tol perioodil käisid ekspeditsioonidel teistes riikides vaid üksikud entusiastid, nagu ka akadeemik Middendorff. · Nende kaudu levis info ja hakati parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma. · Eestisse 1838. a Hollandist friisi tõugu ja 1862. a Saksamaalt angli tõugu veiseid. · Nii pandi alus eesti veisetõugude aretusele. · Kohaliku tõu või loomaderühma parandamine kestis mitme põlvkonna jooksul. Sisestav ristamine - Sisestavat ristamist (ühekordset ristamist) tehakse harilikult tõu või sordi mingi omaduse parandamiseks; saadud ristandeid e. hübriide ristatakse taas korduvalt (mitme põlvkonna jooksul) sama tõu või sordiga (tagasiristamine ehk backcross). 66. Uudikristamine · . Kui on vaja luua uus tõug, siis valitakse 2 või enam lähtetõugu. · Valikul arvestatakse eesmärki, et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.
Vahelduva ristamise eeliseks on väikesed kulud puhtatõulise põhikarja saamiseks. Puuduseks on hääbuv heteroosiefekt. Hea sigimisvõime ja piimajõudlus. Võrreldes tarberistamisega on efekt väiksem. Praegu eelistatakse enamasti tarberistamist, sest kulutused põhikarja soetamisele kompenseeritakse suurema kasumiga, mis saadakse kiirema kasvu ja parema söödaväärinduse kaudu. 65. Sisestav ja vältav ristamine sisestavat ristamismeetodit kasutatakse juhul, kui tõug vajab parandamist ja täiustamist, mis puhasaretuse teel ei ole nii ruttu võimalik. Sisestava ristamise korral säilitatakse parandatava tõu põhiomadused ning parandaja tõu abil püütakse parandada vaid mõnda teatud kindlat tunnust. Parandavaks tõuks valitakse harilikult samasuguse tootmissuunaga tõug, kes võiks olla ühtlasi sugulastõug. Tavaliselt ristatakse olemasolevat tõugu parandaja tõu isasloomadega üks kord.