Sealjuures tuleb siiski arvestada, et lisapuhastusetapp võib vähendada saagiseid ja pikendada analüüsiks kuluvat aega ning samuti on võimalik, et lisaetapi korral maatriksiefekt hoopis suureneb. 2. Kromatograafi süstitava lahuse lahjendamine või süsti ruumala vähendamine. Süstitava ekstrakti lahjenemisel väheneb koos analüüdi kontsentratsiooniga ka segavate komponentide kontsentratsioon. Puuduseks on määramispiiri tõus. 3. Isotooplahjendus. Kasutades sisestandardina analüüdi isotopomeeri on võimalik enamikul juhtudest elimineerida või vähemalt tuntavalt vähendada maatriksiefekti mõju. Kuid vähempolaarsete analüütide korral tuleb mängu sekundaarne isotoopefekt (kromatograafiline isotoopefekt), mis on tingitud isotopomeeri/analüüdi natuke erinevatest füsikokeemilistest omadustest. Kromatograafilise isotoopefekti tulemusena võib analüüdi ja isotopomeeri
tuntud kui kalibreerimine välisstandardiga. Lisaks HPLC-le on välisstandardiga kalibreerimine kasutatav näiteks aatomabsorptsiooni spektrofotomeetria meetodite juures pinnaveeproovides erinevate raskmetallide sisalduste määramiseks. 18) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga? Sisestandardit kasutatakse sagedasti ka selliste analüüsimeetodite korral, mis sisaldavad ulatuslikku proovi ettevalmistamise etappi, mille käigus esinevad analüüdi kaod. Kasutades sisestandardina analüüdiga sarnast ainet ja lisades selle enne proovi ettevalmistamise etappi (või proovi ettevalmistamise varajases järgus) on sagedasti võimalik oluliselt vähendada analüüdi kadude teket. Sisestandardiks kasutatakse ainet, mille füüsikalis-keemilised omadused on võimalikult sarnased analüüdile, kuid mis analüüdi määramist ei sega. Sisestandardi kasutamise eeldus on seega meetodi piisav selektiivsus. Sisestandardit lisatakse teadaolevas
annaabi.ee 
