Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse siis tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvus on keerukate elusorganismite ajus loodud töökeskkond mida põhjustavad miljardite närvirakkuda ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Teadvus on mentaalne represantatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine, arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna
riske. Kindlasti tuleks kaasata õppetöösse liikumist aga kindlasti mitte võistlusmomente. Tuleb olla järjekindel ja omada kindlat rutiini, sest nendele lastele ei meeldi äkk-muudatused. Tuleb teadvustada lapse probleemi ja mitte segamini ajada seda halva käitumise või halva kasvatusega. TEADVUS JA UNI Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja mille poolest erinevad? Teadvus on mentaalne (vaimne) representatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine – kategoriseerimine, arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Teadvus on teadmine ümbritseva ja enda kohta. Hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, oma mõtetest ja keskkonnast. Teadvuse kogemused on sõnulseletamatud ehk „kirjeldamatud“.