kuid ikka kaunis. Edgar Allan Poe (1809-1849) Poe oli sündinud Bostonis, ta jäi varakult vaeslapseks, kuid õnneks adopteeris rikas kaupmees J. Allan. Poe esikogu ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ilmus anonüümselt 1827. aastal. Peale sõjaväest käimist (kust ta pahanduste eest välja visati) avaldas ta oma järgmise kogu ,,Luuletusi" sõprade abiga. Poe kuulsaim värsiraamat on kogu ,,Kaaren ja teisi luuletusi", mille nimitekst pakust suurepärast näidet kõlaefektidest, siseriimidest ja kordustest. Poe värssides ülekaalus tusa, nukruse ja pettumuse meeleolud. Poeetilise väljenduse poolest paistavad nad silma kujundlikkuse, meloodilisusega ja rütmilisusega. Ehkki Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, tuli tal rahapuuduse tõttu pöörduda tulusama zanri poole. Teda peetakse anüüdisaegse ulme ja õudusjutu rajajaks ning ameerika kirjanduses novellizanri alusepanijaks. Kokku on Poe kirjutanud ligi 70 novelli ja jutustust. Neid
Ta abiellus oma täditütre Virginia Clemmiga, kes oli tollal vaid 14-aastane, ning töötas toimetajana ajakirja ,,Southern Literary Messenger" juures. Sellele järgnesid puuduse ja rännakuaastad, mil kirjanik tegi kaastööd paljudele ajakirjadele. Poe kuulsaimateks luuleteosteks on saanud need, mis ta kirjutas elu lõpupoole, naise haiguse ajal. 1845. aastal ilmus luulekogu ,,Kaaren ja teisi luuletusi". ,,Kaaren" on suurepärane näide kõlaefektidest, oskuslikest siseriimidest ja kordustest, selle juhtmotiivideks on surm ja armastus. Luuletus areneb kahekõnena luuletaja ja ootamatult kambrisse lennanud kaarna vahel. Teises tuntud luuletuses ,,Kellad" asenduvad elu alguse, nooruse ja rõõmu helid lõpuks matusekella lohutu kajaga. Ka luuletuses ,,Annabel Lee" on teemaks armastatud naise surm. Poe lüürika olulisim kujund on unelm ja nägemus, mis vajutab värssidele kõrgenenud tundlikkuse pitseri. Poe avaldas 1848. aastal
annaabi.ee 
