Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912
millega jagato mõjusfäärideks Iraan ning Venemaa loobus pretendeerimast Afganistaanile. Inglise-Vene lepinguga sai lõpliku ilme Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant. Antant oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) - keisririikide - poolt 1882. aastal loodud Kolmikliidule. Seda liitu pikendati 1907. aasta juulis kuueks aastaks. 1911 aastal puhkes Marokos ülestõus, mis sai ajendiks Prantsuse vägede sissetungile maa siserajoonidesse. Saksamaa otsustas taas sekkuda algatades sellega teise Maroko kriisi. Maroko kriisi kasutas oskuslikult ära Itaalia, viies ellu oma ammuse vallutusplaani, hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika. (Tannberg2, T 2003) Kokkuvõte Saksamaa on olnud läbi aegade sõdade keskel kuid suutnud kasvada üheks suurimaks ning võimsaimaks riigiks kogu maailmas. Saksamaa areng on olnud raske kuna Saksamaa oli
Koltšaki vääristati Georgi ordeniga, oli kõige auväärsem autasu. Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht, 1916 a-st sai temast Vm Musta mere laevastiku juhatada. Pärast veebr revol oli ajutiselt Vm toimuvast eemale jäänud, AV korraldusel saadeti USA-sse tutvuma sealse sõjalaevastiku arenguga, sealt tagasi pöördus alles pärast okt pööret, jõudis 1918 suvel Vladivostoki ja liikus Vm siserajoonidesse, Ufaas nov 1918 tehti temast Vm ülemvalitseja. Kui palju ise vandenõulastega seotud oli, pole teada, on arvatud, et määramine tuli talle üsna ootamatult. Võttis ettepaneku vastu. Samal ajal toonitas algusest peale, et tema eesmärgiks pole mingil juhul sõjaväelise diktatuuri sisse seadmine või Vm isevalitsejaks saamine, kogu oma diktatuuri teostab vaid käimasoleva sõjaolukorra ajal sõjalistest vajadustest tingituma, eesmärgiks viia AK valimisteni ja anda nende
annaabi.ee 
