100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.
100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.
takistamata st nende liikumist rajal häirimata. c) rajalt lahkumine: rajalt omal soovil lahkunud võistleja ei tohi võistlust jätkata. d) tuule kiiruse mõõtmine: 100 m ja 110 m tõkkejooksus mõõdetakse 13 sekundi vältel stardipaugu kõlamise hetkest, 200 m tõkkejooksus mõõdetakse tuule kiirust 13 sekundi jooksul jooksu liidri lõpusirgele jõudmise hetkest alates. Tuulemõõtur paigutatakse esimesest rajast (siserajast) sissepoole, finišijoonest 50 m kaugusele. Mõõtur peab olema 1,22 m kõrgusel maapinnast ja mitte kaugemal kui 2 m jooksuraja äärest. Tuule kiirust mõõdetakse meetrites sekundis ühe kümnendiku täpsusega. Sajandiku täpsusega saadud tulemused ümardatakse kümnendikeks positiivses suunas (näiteks mõõturinäit +2,03 loetakse +2,1 ja näit -2,03 loetakse -2,0). Digitaalskaalaga tuulemõõturid, mis annavad tulemuse kohe