(mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Magevetes on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria
spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed,
annaabi.ee 
