lõpptarbijale soodsam hind või kvaliteetsem teenus (nt. prügivedu) või olukordades, kus teenuse pakkumine nõuaks KOV-lt ebamõistlikult suurt alginvesteeringut (nt. PPP projekti raames korda tehtud koolid Tallinnas ja nt. tarbijate varustamine soojusega) 1. Seletage mõisteid: väljundi (output) hindamine, tulemuse hindamine (outcome), tõhususe (efficiency) ja effektiivsus (effectivness). Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel? Väljundi hindamine- iseloomulik siseprotsessidele suunatud organisatsioonides, positiivne-kui väljundit saab mõõta ja keskkond vajab piiramatult teenust, negatiivne- kui nõudlus ja pakkumine ei ole omavahel seotud. Tulemuse hindamine-Protsessi indikaatorid - võimaldab hinnata organisatsiooni sisemist tööd, otstarbekas kui tulemusi on raske mõõta või need on pikaajaliselt saavutatud. Tulemuslikkuse indikaatorid – tõhusus, tulemuslikkus- kulutused ühe toodanguühiku kohta. Suunatus tulemuste saavutamise protsessile.
See viitab sellele, et objektide ja keskkondade hedooniline toon ennustab, näidates nt, et mõned asjad pakuvad naudingut ja mõned mitte (;seda kannavad nt värvid, kujundid, tekstuurid jne). Emotsioonide peamised füsioloogiised alused Emotsionaalsete protsesside peamiseks aluseks on kesknärvisüsteemis nn limbiline süsteem, mis on teatud närvivõrgustik, mille aktiivsust juhivad teatud neuromediaatorid. See on tundlik väliskeskkonna stiimulitele kui ka inimese siseprotsessidele, mis viitavad inimeste füüsilistele protsessidele. Limbiline süsteem on koorealustes keskustes ja ajukoore kõige ürgsemates osades. Limbilise süsteemi kirjeldamine peamise emotsionaalse keskusena võeti omaks kusagil alates 50ndatest-70ndate aastatest. Ehkki selline emotsiooni üldine värving ja intensiivsus sõltub limbilise süsteemi tööst, siis ka ajukoor (eriti parema ajupoolkera protsessid, mis on vahetumalt seotud emotsionaalsete tajudega) omab rolli. Nt:
annaabi.ee 
