Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 12. Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse
Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi.
Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud meteoriidikraatritega, kuid esineb ka teistsugused pinnavorme, mägesid, platoosid ja madalamaid osi, kõrgeim mägi on 12km kõrge. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse pinnatemperatuur ei olene ööpäevavaheldumisest ja see on kuni 480kraadi. 13. K 14. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus
ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber 30 Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi.
annaabi.ee 
