laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus ruume asetseb anfilaadselt tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi kogu hoone. Alakorruse keskseim ruum on avar vestibüül too haarab peaaegu kolmandiku esimese korruse põrandapinnast. Tänapäeval võime seda ruumikust tajuda küll ainult osaliselt 19. sajandi teisel poolel on vestibüül eesmises osas külgedelt tublisti kitsamaks ehitatud, ka on välisukse ette
sugulastega (nt Prantsuse, Pariisi Jumalaema kirik) on Oleviste kirik tagasihoidliku kujundusega: kirikusse sisenedes mõjub kaunistustevaene korrapäraste arhivoltidega väike portaal külmalt ja rahustavalt, ainsana annab elavdava efekti gootikale omane teravkaar. Siseplaneeringus jätkub malbe ja lihtne vormikasutus; tugipiilarid on suured ja nelinurksed, võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed,