Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed. Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16. sajandil Aafrikast sisse tooma orje. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj
6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend: Pöörijoonte läheduses. Mandrite kuivades sisepiirkondadesse, neid on ka külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad.
annaabi.ee 
