käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde
üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. Ta kirjutas vaid neli näidendit ("Cid", "Horatius", "Polyeucte" ja "Cinna") Jean de la Fontaine (1621-1695) maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. Tuntuim valm: ,,Rebane ja viinamarjad". Rein hüüdis: "Majesteet! Te olete liig hea! Mis õrnust reedavad need sisepiinad! Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad, 16. Jean de La Fontaine'i valm ,,Katkuhaiged loomad". Valmi mõiste me nende murdmist patuks küll ei pea. Kuis sellest Jean de La Fontaine (1621 1695) oli prantsuse murettuntuim kirjanik, tunda võite?!
annaabi.ee 
