Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
leedukad Liivimaale, orduväed said 1.juunil Turaida juures lüüa, 4 nädalat hiljem lõi Ordu preisi abivägedega omakorda leedu ja riiglaste ühendväge. Hansa vahendamisel suudeti Ordu ja Riia vahel pikemaks ajaks vaherahu, mille jooksul pidi tüliküsimused lahendatama. Ordu aga polnud veel sihil ja Riia jätkuvalt liidus leedulastega, seega pidi vaenutegvus jätkuma. Eestlane muistne vabvõitlus lõppes Saaremaa allutamisega 1227 veeb, Saarem siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk. 22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid vastu, 1240ks alistati taas kuralsed, saarlsed pärast läbirääkimisi alistusid kokkuleppe teel 1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised
annaabi.ee 
