Grupilüliti Ühenduse loomist tagavat seadet nimetatakse seniajani grupilülitiks. Grupilüliti põhiülesanne on korraldada ajapilude voogu selliselt, et abonentide vahel oleks olemas ühendus. Digitaalne grupilüliti sisaldab kahesuguseid komponente, aeglüliti ja kommutaator (ruumiline lüliti). Kaks andmepilude voogu üks kummaski suunas on omavahel seotud. Oletame, et abonent A helistab abonendile B Juhtimissüsteem omistab ajapilu 3 grupilülitisse sisenevaks ja ajapilu 1 sealt väljuvaks (abonendi B suunas). Selleks, et ühendus oleks kahepoolne tuleb lisada ka teine suund. See tähendab, et peab olema võimalik kommuteerida ajapilusid (muuta nende numbreid) kui ka füüsiliselt kommuteerida (valida vastav väljund). Selleks on digitaalses grupilülitis kaks funktsionaalset plokki: aeglüliti ja kommutaator. Kommutaator sisaldab maatriksi n x n ühenduspunktiga. Kodeerimine Sissejuhatus
1. Reguleerimisautomaatika, mille ülesanne on hoida katla tööd iseloomustavad parameetrid etteantud väärtuste juures. 2. Ohutusautomaatika, mille ülesanne on tagada katla ja tema abiseadmete ning teenindava personaali ohutu töö. Energia muundamise ja ülekande protsessid on seotud vastavate massivoogudega. Aurukatla automaatreguleerimise ülesannetes analüüsitakse eraldi vee-aurutraktis ja õhu-gaasitraktis toimuvaid protsesse. Vee-aurutrakti puhul sisenevaks massi vooks on toitevee kogus, väljuvateks voogudeks aga auruvoog ja läbipuhevee voog. Statsionaarses reziimis peab vee- aurutrakti kohta kehtima materiaalse bilansi võrrand: Dtv=Düa+Dlp kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille käigus vee nivoo katla trumlis muutub
annaabi.ee 
