Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline, et nad hakkaksid kiiresti ise hakkama saama, leiaksid töö ega sõltuks riiklikest toetustest. Siiski on immigrantidel väga raske alguses integreeruda, sest kultuuriline erinevus on väga suur ning takistab ka keelebarjäär. Eriti raske on Eestis nendel, kes ei valda peale eesti keele ka ei inglise ega vene keelt. Immigrantidel on üldjuhul raske tööturule sisenenda, sest keelebarjäär on väga tugev. Lisaks võib probleem tekkida kodakonsusega ja töökogemuse tõendamisega (Asko Miettinen, 2006) Et selgeks saada kohalikku keelt, siis selleks ei piisa ainult keeleõppeprogrammidest ja keeltekoolidest vaid on vaja ka praktikat. Kui aga immigrant on paigutatud väikesesse asulasse, siis on tal seal raske keelepraktikat saada, sest töökohti on vähe ning pigem eelistatakse kodumaist tööjõudu
Bioloogiline membraan peab olema nii stabiilne, et see püsiks ilma energiat rakendamata ja teiselt poolt peab ta võimaldama ainete transporti läbi membraani ja peab olema väga dünaamiline, et rakk saaks liikuda ja kasvada. See dualistlik olek tagabki, et struktuur on stabiilne ja dünaamiline. Kui lipiidi molekulid omavahel kohti vahetavad või molekul pöörleb ümber oma telje, siis energeetilisi barjääre ei rikuta ja võimaldab dünaamilisuse. Bioloogilistesse membraanidesse võivad sisenenda ka muud molekulid, eeldusel et neil on samad keemilised omadused (hüdrofiilse pea ja hüdrofoobse sabaga). Näiteks kolesterooli molekul, mille hüdrofiilse pea moodustab polaarne hüdroksüülrühm, hüdrofoobne saba hetrotsüklist, mille küljes ripub rasvhappe jääk. Kui selline molekul siseneb membraani, siis väheneb sellega dünaamilisus. Kolesterooli tüüpi molekulid on üheks võimaluseks, millega membraani dünaamilisust reguleerida, seega elutähtsalt vajalikud
annaabi.ee 
