Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on 10 V ja siinuselist signaali amplituudiga 10 mV võimendatakse 1000 korda. (väljundpinge on 1000 korda suurem ja seega kuni 10 V ning ei ole moonutatud). 11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab neil juhtudel olema mitteinverteeriva sisendi takisti sisendvoolude tasakaalustamiseks? (Summa korral peab tagasiseda ahela takistus olema 22 kΩ, keskmise korral 5,5 kΩ. Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus e. 4,4 kΩ ning teisel juhul 4 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus ühendatuna veelkord rööbiti 5,5 kΩ takistusega ehk 2,75 kΩ.) 12. Integraator (ikka sama) Milline on operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 1 s pärast, kui sisendisse
Takistust R1 läbiv vool i1 = vs/ R1 ei sõltu takistusest R2, kuigi läbib seda. Inverteeriva lülituse sisendtakistus on Rs = vs/ i1 = R1. Puudused: 1) tarbib märgatavalt signaaliallika voolu, 2) väljundsignaal vastasfaasis sisendsignaaliga. [vaata | 18. Summeeriv OV. muuda] Lülituse skeem. Sisendvoolude sõltuvus sisendpingetest. Voolude liitumine, tagasisideahela vool. Väljundpinge seos sisendpingetega (tuletuskäik). Sisendvoolude sõltuvus sisendpingest. vs1 = i1 * R1 + v_ vs2 = i2 * R2 + v_ kus v_ on pinge inverteersisendil maa suhtes. Siit voolud: vs1 vs2 i1 = ja i2 = R1 R2 Voolud i1 ja i2 liituvad teineteisest sõltumatult takistite ühenduspunktis ja hargnevad
sisselaske õhutemperatuurist liites erinevate andureite signaale erinevas mastaabis saame toseerida vajaliku täpsusega pihustava kütuse hulka. Lahutavvõimendi JOONIS 1.11.11 Lahutavas võimendis antakse üks signaal inverseerivasse sisendisse teine mitteinverteerivasse sisendisse, selliselt saadakse signaalide vastandtoimed, kui üks üritab väljundpinget suurendada siis teine vähendab ja vastupidi. Vältimaks sisendvoolude erinevuse mõju Rts R3 = R1 = R 2 valitakse R1 R 2 R3 Uvälj = (U 1 - U 2) R2 Helisagedusvõimendi Helisagedusvõimendi erineb OP-võimndi paasil tehtud võimendist selliselt et tal on nii alumised kui ülemised sagetused piiratud JOONIS 1.11.12 Alumistel ja alumistel RC ahela milline ei lase üldse alalispinge signaali ja sisendisse jõudva määr sõltub takistuse R1 ja kondensaatori C1 mahtuvuse suhtes. Võimenduse kesmistel
Peegeldumiskadude vähendamiseks on soovitav, et optiline keskkond oleks sama murdumisnäitajaga kui valgusdiood. Transistoroptroni võimalik ehitus on toodud joonisel 14.1. JOONIS 14.1. Nagu juba mainitud, peab optroni kiirguri ja vastuvõtu pool olema teineteisest hästi isoleeritud. Nendevaheline lubatav pinge on üheks optroni oluliseks parameetriks, millest sõltub tema kasutatavus. Teiseks oluliseks optroni parameetriks on vooluülekandetegur, mis on väljund- ja sisendvoolude suhe. Dioodoptronil on see 1% ringis, transistoroptronil 30.. 100%, liittransistoriga vastuvõtja puhul aga veelgi suurem. Kolmandaks parameetriks on maksimaalne töösagedus või rakendumiskiirus, mis on parim dioodoptronil, ulatudes gigahertsideni, transistoroptroneil on see tunduvalt väiksem. Türistoroptroneil, mida kasutatakse lülitusseadiste juhtimiseks, on lülitamis-kiirus 1..50 us. Kõige aeglasemad on aga takistioptronid, mille toimekiirus on vaid 0,01..1 s.
annaabi.ee 
