Samas on olemas autohüpnoos ehk enesehüpnoos, kus inimene viib ise ennast transsi. Mitmed ekperdid väidavad, et kõiksugu hüpnoos on nagunii enesehüpnoos. Sellega peetakse silmas seda, et kuigi transi kutsub esile terapeut, muutub patsiendi, mitte hüpnotiseerija teadvus. Nendel kahel hüpnoosivormil on isegi mõned erinevused. Üks neist on see, et enesehüpnoosi puhul pole kedagi, kes alateadvusele sisendusi teeks. Selleks peab inimene ise endale sobiva sisendustega kava valmis tegema. See tuleb kas meelde jätta või kuskile salvestada ja hüpnoosi ajal kuulata. Samuti ei ole enesehüpnoosi ajal inimesel kedagi, kes teda transsi viiks. Seda peab õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mida peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (M. Streeter, 2004).
ise ennast transsi. Mitmed eksperdid väidavad, et mistahes hüpnoos on nagunii 15 enesehüpnoos. Antud väitega peetakse silmas seda, et kuigi transi kutsub esile terapeut, muutub patsiendi, mitte hüpnotiseerija teadvus. Nendel kahel hüpnoosivormil on mõned erinevused. Üks neist on see, et enesehüpnoosi puhul pole kedagi, kes alateadvusele sisendusi teeks. Enesehüpnoosi tegemiseks peab inimene ise endale sobivate sisendustega kava valmis tegema. Sugestioon tuleb kas meelde jätta või kuskile salvestada ja hüpnoosi ajal kuulata. Samuti ei ole enesehüpnoosi ajal inimesel kedagi, kes teda transsi viiks, seda peab õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mille peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (Streeter 2006: 117). 1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda
annaabi.ee 
