suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest. 4 Muutes signaali sinusoidist kolmnurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud juhul võime näha geoneetriliselt väheneva signaali tõusu ja langust, kuigi reaalselt peaks tõusud ning langused olema lineaarsed. Muutes signaali sinusoidist nelinurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada.
On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. Ülekandefunktsioon: Järeldus: Kõik ühesuguse võimendusega lülide graaikud stabiliseeruvad võimendusteguri väärtuse juures(ehk siis 1 ja 3 juures). T väärtus mõjutab stabiilsuse saavutamise kiirust. 1.3. Võnkelüli Sisendsignaalina kasutada ühikhüpet (Step). Variandid a) k=2; T1=2; T2=0,15 b) k=2; T1=0,6;T2=3 c) k=4; T1=2; T2=0,15 d) k=6; T1=0,6;T2=3 Ülekandefunktsioon: Järeldus: K väärtus näitab kus funktsioon stabiliseerub. 1.4 Sagedustunnusjooned Simulink'is e. Bode diagramm Teha Bode diagrammid e. sagedustunnusjooned kõigi eelnevalt tehtud iga ülesande ühele variandile. Tegemist on ülekandefunktsiooni graafilise esitusega, mis iseloomustab süsteemi omadusi sõltuvalt sagedusest. Joonis 7
Kõik ühesuguse võimendusega lülide graaikud stabiliseeruvad võimendusteguri väärtuse juures(ehk siis 1 ja 3 juures). T väärtus mõjutab stabiilsuse saavutamise kiirust. 3 1.3. Võnkelüli Sisendsignaalina kasutada ühikhüpet (Step). Variandid 2 k2t2t015 2 2*0.15*1s +0.15*1s+1 a) k=2; T1=2; T2=0,15 Step To Workspace Transfer Fcn b) k=2; T1=0,6;T2=3
Tagasilla ja haagise juhtklapi (7) rõhu nimiväärtus saadetakse EBS süsteemisiini kaudu tagasilla moodulisse. Seal reguleeritakse pidurdusrõhku eraldi vasakule ja paremale rattapidurile (2 kanalit). Elektroonikaplokk rõhureguleerimismoodulis võtab lisaks üle ka haagise juhtklapi juhtimise. Pidurdusrõhku esisilla kambrites reguleeritakse proportsionaalse releeklapi abil. Rataste kiirusi mõõdetakse induktiivsete anduritega ja neid kasutatakse ka sisendsignaalina pidurijuhtimise, ABS/ASR ja ESP funktsioonides. Sele 3. Veoki piduriseade EBS 5 (allikas: Knorr) Sele 4. EBS piduriseade tingmärkide kujul (allikas: WABCO) 1 pedaali asendi andur (koos jalgpidurikraaniga), 2 proportsionaalne releeklapp, 3 liiasusklapp, 4 tagasilla rõhureguleerimismoodul, 5 haagisepidurite juhtklapp, 6 klotside kulumisandur, 7 pöörlemissageduse andur. Erinevused võrreldes tavalise ABS süsteemiga:
Reaalselt on mõnest oomist mõnesaja oomini sõltuvalt lülituse kujundusest. Peale selle peaks ideaalne OPvõimendi olema mõlemad sisendid suhtest võimalikult sümmetriline, st. samasuguste omadustega. Kuna praktiliselt saavutatud parameetrid on ideaalsele üsna lähedased, siis lihtsustatud vaatlemisel vaadeldakse enamasti OPvõimendid ideaalse võimendina. Läbiv tunnusjoonelt nähtud, et kui kasutada sisendsignaalina alalispinget, siis mitteinverteeriva sisendi korral ei muutu signaali polaarsus. Inverteeriva sisendi korral aga muutub polaarsus. Väljundpinget muutub sisendpinge muutumisel kuni teatud piirideni, milles alates tekib sõltuvalt sisendist kas positiivne või negatiivne küllastus.
annaabi.ee 
