Heade lülitusomaduste, stabiilse töö, lihtsa juurdepääsu ning hooldamise tagamiseks väga oluline pnemojaoti õige paigaldus. See kehtib nii jõu- kui juhtlülitusteks mõeldud jaotitele. Hooldust ja parandust lihtsustavad järgmised asjad: 1) komponentide süstemaatiline nummerdamine, 2) kirjeldavate siltide kasutusele võtmine, 3) sisukas ja kõikehõlmav dokumentatsioon. Kontrollpaneelile või -lauale paigaldatakse enamasti käsijuhitavatele sisendsignaalideks mõeldud pneumojaotid. Sellepärast on mugav kasutada jaoteid, mida saab kombineerida erinevate nuppude ja hoobadega. Erinevateks sisendfunktsioonideks on saadaval lai valik baasjaotiga kombineeritavaid elemente. Pneumaatiliste jõuelementide tööd juhivad kontrollelementidena toimivad pneumojaotid. Nende ehitus peab tagama täiturite kiire antud signaali peale reageerimise. Seega peab jõuelemendina toimiv pneumojaoti olema täiturile nii lähedal, kui võimalik
· -vahutamisvastased omadused. 8 9 4. Elektrisüsteem. Seadised Automaatkäigukasti tööd juhib elektrooniline juhtplokk - TCM (Transmission Control Module). TCM saab tööks vajalikud andmed käigukasti anduritelt ja teistelt juhtplokkidelt. Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks. Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd. TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris.
Seega realiseerib iga rõhtjuhe loogilist NING-funktsiooni, mille sisendite arv vastab püstjuhtmetega ühendatud dioodide arvule. Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule. Nagu jooniselt näha, saab suhteliselt lihtsa maatriksiga, mil on homogeenne struktuur, asendada suurt hulka diskreetseid loogikaelemente. Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega
Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni
Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni
+ + E Y0 Y1 Yn Joonis 1.22. Programmeeritav loogiline maatriks (PLM): a) struktuuriskeem, b) põhimõtteskeem 48 Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega
annaabi.ee 
