INTERNET PROTOCOL (IP) IP aadress on 32-bitine arv IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti.
IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel; * TCP/IP pere tööhobune RFC 791 Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult IP aadress 4 baiti (32bitti) Kaks põhi-protokolli, mis kasutavad IP-d. UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. TCP (transfer control protocol). Toimub kontroll. Pordid on kanalid, mille kaudu arvuti suhtleb interneti ja teiste arvutitega OSI mudeli kihid Liides (interface) Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel Protokoll (protocol) Eri
Mõlemad on sisendite poolel varustatud lukkudega (latch); väljunditel on kolm võimalikku olekut. Värat ühendatakse välisseadmega välissiini kaudu, milles on harilikult kaheksa juhet. Teiselt poolt on puhvrid ühendatud sisemiste andmesiinidega, mille kaudu läbi andmesiini puhvri toimub andmevahetus arvutiga. Enne töö alustamist ja pärast toitevoolu väljalülitamist tuleb värat defineerida kas sisend- või väljundseadmeks. Signaaliga RD (read) viiakse kiibi sisendpuhver lugemisrež iimi (vastuvõtule). Signaaliga WR (write) viiakse väljundpuhver olekusse, kus toimub andmete väljastamine arvutist 98 välisseadmetesse. Signaaliga RESET viiakse lülitus algolekusse ning signaaliga CS toimub kiibi üldine selekteerimine. Andmete kulgemise suuna määrab ära juhtsõna. Antud juhul 1 bitt. Tegelikes seadmetes võivad väratid olla ehitatud keerukamalt (näiteks pooled välissiini
annaabi.ee 
