Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks
on näidatud joonisel 6.14: Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 34 1) jadapingevastuside (b) - pingejaguriga Rvs1 ja Rvs2 määratud osa sisendpingest rakendatakse jadamisi sisendpingega Us; 2) rööppingevastuside © - vastusidetakistist Rvs ja signaaliallika sisetakistusest Rg moodustuva pingejaguriga määratud pinge rakendatakse rööbiti võimendi sisendklemmidega; siin tuleb arvestada, et pingejaguri alumiseks õlaks on Rg ja võimendi sisendtakistuse Rs rööpühendus; 3) jadavooluvastuside (d) - koormusvooluga võrdeline pingelang vastusidetakistil Rvs rakendatakse jadamisi sisendpingega; 4) rööpvooluvastuside (e) - koormusvooluga võrdelisest pingelangust takistil Rvs1 rakendatakse võimendi sisendisse osa, mille määrab vastusidetakistist Rvs2, signaaliallika sisetakistusest Rg ja võimendi sisendtakistusest Rs moodustuv
9 Vältimaks takistusel R pingelangu signaalisagedusel, lülitatakse takistusega paralleelselt S kondensaator C , mille kaudu hakkab kulgema vahelduvvooluline signaal. Takistus R S G ühendab Paisu G maaga., võimaldades samal ajal sinna kogunenud laengute pääsu maha enne kui need võiksid hakata mõjutama paisu potentsiaali. 69 Takistus R jääb paralleelselt sisendklemmidega ja ta määrab astme sisendtakistuse. G Praktiliselt valitakse see takistus kusagil 10 M ringis tagades piisavalt suure sisendtakistuse ja samal ajal ka vaba pääsu elektronidele paisult maha. F-MOS transistor (formeerkanaliga väljatransistor) võib teatavasti töötada mõlema polaarsusega sisendpingega st. nii vaesustus, kui rikastusreziimis ja sellest tulenevalt kasutatakse mõnikord ka nulleelpinget (joon.5.10.) mis on samuti võimalik, positiivset
U E GS Usis 49 võimaldades samal ajal sinna kogunenud laengute pääsu maha enne kui need võiksid hakata mõjutama paisu potentsiaali. Takistus RG jääb paralleelselt sisendklemmidega ja ta määrab astme sisendtakistuse. Praktiliselt valitakse see takistus kusagil 10 M ringis tagades piisavalt suure sisendtakistuse ja samal ajal ka vaba pääsu elektronidele paisult maha. F-MOS transistor (formeerkanaliga väljatransistor) võib teatavasti töötada mõlema polaarsusega sisendpingega st. nii vaesustus, kui rikastusreziimis ja sellest tulenevalt kasutatakse mõnikord ka nulleelpinget (joon.5.10.) mis on samuti võimalik, positiivset eelpinget praktiliselt ei kasutata, kuna
Nii näiteks kui op võimendi baasil tehtud võimendi töötab sisendpingega 10mV, siis selles kasutuses ei sobi OPvõimendi nihkepingega 6mV, kuna nihkepinge võib anda kuni 60% vea. Kui aga kasutame OPvõimendit nihkega 0,001, siis on võimalik mõõteviga 0,1%. 5. Sisendvool (Input bias current IB) I OFFSET = I B ( + ) - I B ( - ) OPvõimendi esimeseks astmeks on dif. võimendi, mille transistoride baasid on ühendatud sisendklemmidega. Nende klemmide kaudu peab kulgema transistori baasi vool, sest muidu ei saa transistor töötada. See vool on põhimõtteliselt lähtetööpunkti vool ja sisendtakistuse suurendamise eesmärgil püütakse ta viia võimalikult väikeseks. Tüüpiliseks väärtuseks on 10 kuni 100 nA. Väljatransistoride kasutamisel on aga vool märksa väiksem. Kuna üldreeglina püütakse teha OP võimendi sisendite omadustena võimalikult sarnastega, siis on ka erisisendite
annaabi.ee 
