tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine p-poolne (npn-transistoris) või n-poolne (pnp-transistoris)
tõttu ei saa ta mõõta väikeseid voole ja mõõteriist on tundlik välistele magnetväljadele. 24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? Ampermeeter mõõdab voolu, voltmeeter pinget. 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Kuna siis on näitu parem lugeda. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga, väljundklemmid tarbijaga. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid, kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi
4) rööpvooluvastuside (e) - koormusvooluga võrdelisest pingelangust takistil Rvs1 rakendatakse võimendi sisendisse osa, mille määrab vastusidetakistist Rvs2, signaaliallika sisetakistusest Rg ja võimendi sisendtakistusest Rs moodustuv pingejagur. Joonis 6.14. Vastuside põhiskeemid: a, b, c - pingevastuside; d, e - vooluvastuside [3]. Nii võimendi kui vastusideahel on sellel joonisel kujutatud neliklemmidena (neliklemm on elektriahela lüli, millel on 2 sisendklemmi ja 2 väljundklemmi, kusjuures nende klemmide vahel võib olla kuitahes lihtne või kuitahes keerukas skeem). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 35 Pikkov lk 79 g on vastusidetegur (varem käesolevas tekstis on kasutatud sümbolit `B'). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 36 Pikkov lk 80
sisendis virtuaalne maa see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu on 0. Usis/R1=-Uvälj/R2 I=Usis/R1 I=-Uvälj/R2 K=Uvälj/Usis=-R2/R1 Inventeeriva võimendi sisendatakistus on määratud takistuse R1 valikuga Rsis=R1, sest kuna inventeeriva sisendi potentsiaal on võrdne maaga siis määrab sisend voolu seetõttu ka sisend takistuse just sisendi ja inventeeriva sisendklemmi vaheline takistus. Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem kui opvõimendil sest kui me koormane taolise võimendi väljundit siis toob see kaasa väljundpinge vähenemise, väheneb ka sisend pinge väljund pinge ei suurene kuna miski teda ei kompenseeri ja seega ongi väljundtakistus opvõimendi väljundtakistusest suurem. Joonis 2.9.2 täiendus. Kui kasutada elementaarset inventeerivat võimendit siis võib tekita tema