Kahendsüsteemi järg põhjustel: funktsiooni realiseerimise lihtsus; tehte sooritamise põhimõtteline lihtsus; funktisionaalne ühtusu Booli algebraga, mis on loogikaül matemaatiline alus. Tõsi-vastab signaal 1, vale-vastab signaal 0 Loogikalülituste talitus põhineb transistorlülitustel. Põhielemendid: VÕI-loogiline liitmine: väljundis 1 siis, kui vähemalt ühel sisendil on signaal 1; JA-loogiline korrutamine:väljundis on 1 ainult siis, kui tema kõigil sisendeil on signaal 1; kõigi muude signaalikombinatsioonide korral oon väljundsignaal 0; EI-loogiline eitus: väljundis on 1 siis, kui tema sisendsignaal on 0 51. Trigerid Triger on kahe stabiilse väljundolekuga loogikalülitus, millel on otseväljund ja tavaliselt ka pöördväljund. Erinevalt loogikaelementidest, mille väljundolek on määratud sisendsignaalide kombinatsiooniga, sõltub trigeri
töödeldav. 57. Erinevused staatilise ja dünaamilise andmevooarvuti vahel. Staatilise andmevoolumudeli korral on igale andmevoograafi tipule eraldatud vaid üks luba. Seetõttu kehtib neis infotöötlusel käivituse piirang – infoteisendus käivitatakse graafi tipus vaid juhul, kui selle tipu mis tahes väljundkaarel ei ole formeeritud luba (st kõik väljundkaared on “tühjad”). Dünaamilises andmevooarvutis käivitatakse tipus infotöötlus vaid tingimusel, et selle tipu kõigil sisendeil (sisendkaartel) eksisteerivad load identsete siltidega. Tipu väljundkaartel võivad esineda load. Ühel väljundkaarel võib samaaegselt esineda mitu luba. 58. Staatilise ja dünaamilise andmevooarvuti mudelid. 59. Andmeskalaarse protsessori talitluse põhimõtted. Andmeskalaarse arhitektuuriga protsessoris toimub jadaprogrammi töötlemine liiasusega, paralleelselt (asünkroonselt) mitmel protsessoril või protsessorüksusel (PÜ)
korral tema väljundis on kasulik signaal, näiteks pinge täisväärtus, signaali (pinge) puudumine aga vastab seisundile ,,välja lülitatud". Matemaatiliselt kirjeldatakse neid seisundeid kahendsüsteemi sümbolitega ,,1" ja ,,0". Elektriajamite juhtimisskeemides on leidnud kõige rohkem kasutamist diskreetse toimega kontaktivabad loogikaelemendid. Nende baasil koostatakse juhtimisskeemi loogikaosa, kus sõltuvalt signaalidest elementide sisendeil tekivad nende ja samuti skeemi väljunditel signaalid ,,1" või ,,0". Need signaalid võimendatakse ning nad juhivad täiturelemente (kontaktorid, kontaktivabad türistorkommutaatorid, elektromagnetid jne). Juhtimissignaalide kogumit, mis on vajalik kontaktivabadest loogikaelementidest, käsklus- ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimiseks, saab kirjeldada loogikaalgebra valemitega. Need valemid kirjeldavad kõiki süsteemi
annaabi.ee 
