c. Kaare uv tippu u nimetatakse kaare algtipuks, tippu v aga lõpptipuks. d. Kui asendame suunatud graafis kõik kaared suunata servadega (st jätame kaartel suuna ära), siis saame graafi, mida nimetatakse antud suunatud graafi alusgraafiks. e. Suunatud graafi saab esitada nullidest ja ühtedest koosneva maatriksina, mis ei tarvitse enam olla sümmeetriline peadiagonaali suhtes. 47) a. Tipu sisendastmeks nimetatakse sellesse tippu sisenevate kaarte arvu. b. Tipu väljundastmeks nimetatakse sellest tipust väljuvate kaarte arvu. c. Teoreem. Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga ehk c.i. Tõestus. Tippude väljundastmete summa võrdub graafi kaarte arvuga, sest selles võetakse arvesse kõik tippudest väljuvad kaared. Samuti
mõjub sisendpingele vastu, kui sisendsignaal suureneb püüdes suurendada ka sisendvoolu siis pingelang emitter takistusel samuti suureneb, see toob baasi ja emitteri vahelise pinge vähenemise ning sisendvool väheneb. Sisendvoolu vähenemine on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui ühise emitteriga sisendtakistus on mõne Kiloohmi piires, siis emitterjärguri sisendtakistus on kümnetes kiloohmides, seega sobib emitterjärgur sisendastmeks kui kasutame nõrka signaali allikat. Emitterjärguri väljundtakistus on väike sõltuvalt kasutatava transistori tüübist mõnekümne ohmi ringis see tuleneb sellest, et väljundpinge muutused mõjutavad emittersiirde toimivat pinget ka väljundvool. Tööpunk valitakse emitterjärguril tavaliselt koormuspinge kestel kuna see võimaldab tüürida transistori nii küllastuse kui ka sulgereziimi võrdsel määral. St valitakse R1=R2 2
annaabi.ee 
