emotsionaalset arengut. Emotsionaalne väärkohtlemine võib väljenduda püüdes sisendada lapsele, et ta on väärtusetu, et temast just seepärast ei hoolita või hoolitakse vaid niivõrd, kuivõrd ta suudab täita teiste ootusi. Emotsionaalne väärkohtlemine võib väljenduda ootustes, mis ei ole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, oma huvides lapse ärakasutamises või kaasamises ebaausatesse tegudesse. Teatud määral sisaldub igas lapse väärkohtlemise liigis emotsionaalset väärkohtlemist, kuid samal ajal võib emotsionaalne väärkohtlemine esineda ka täiesti iseseisvalt. 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist. Hooletussejätmine on lapse põhiliste kehaliste ja vaimsete vajaduste pidev rahuldamata jätmine, mis võib põhjustada tervisehäireid või kahjustada lapse arengut
Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine; Karistusega ähvardamine; Halvustamine; Lapse solvamine; Lapse eemaldamine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest;
annaabi.ee 
