Kuidas on raamatu tähtsus ajaga muutunud ning mis seda mõjutanud on? Raamatut saab pidada mõnuaineks, mis on küll juba oma säilivusaja tänapäevaks ületanud. Vanasti saadi informatsiooni raamatutest ja kroonikatest. Tehnikat, kui sellist, poldud veel välja arendatud, või oli see väga algeline. Tänapäevaks on olukord hüppeliselt muutunud. 21. sajandi inimkond vaevleb ajapuuduses. Inimestel pole aega sukelduda raamatu sisemustesse ning võtta ette pikki tekste, mida loetakse tunde või isegi päevi. Minnakse kergema vastupanu teed. Pärast töö- või koolipäeva lõppu minnakse videolaenutusest läbi ning laenutatakse endale vajaminev film. Milleks end lugemisega vaevata, kui pea iga raamatu põhjal on vändatud film. Raamatu lugemisel loob lugeja endale keskkonnast ja karakteritest vastava pildi. Filmi vaatamisel nähakse aga mõne meesteajakirja poolt valitud seksikamaid naisosatäitjaid või
küsimus, et miks kõik välisõhus olev ruum peab olema avalikult kasutatav. Esialgu kõhklema panev mõte omab tegelikult suurt iva. Võime ju arvata, et mida enam avalikku ruumi, seda rohkem ka kommunikatiivsust. Kuid paraku nii see päris pole, eriti äärelinna kontekstis, kus ei ole tegutsemas kuigi palju väikeettevõtjaid, mis rikastavad mõjukalt ruumi kesklinna piirkonnas. Ning suurkorporatsioonid seovad ruumi pelgalt magistralide ääremail jätmata tühimiku kvartalite sisemustesse. Niisiis laiubki Lasnamäel palju avaliku ruumi, mis seisab erilise kasutuseta, kuna puudub konkreetne funktsioon sellele. See omakorda on aga eeldumuseks erinevate pahede tekkeks. Kindlasti ei saa siin süüdistada ainult linnaplaneeringust tulenevaid puudujääke, vaid ka sotsiaalseid asbekte. Lasnamäel elab väga palju erinevatest kultuuridest pärit inimesi. Samuti on keskmine elatustase väiksem võrreldes, teiste elamupiirkondadega. Tegureid mis koos soodustavad kurjategevust ja
virvendama või helkima räni oksüdeerumisprotsessi tõttu õhu käes, kui protsessi tagasjärjel eraldub soojus ja valgus. 4 High electrical field 18 Teine teooria sai tuult tiibadesse pärast seda kui Prantsuse teadlased suutsid räni nano-osakesi tekitada elektri toimel. Olgugi, et need teooriad selgitavad võimalikku keravälgu tekkemehanismi, ei selgita need teooriad seda, miks või kuidas sattub keravälk majja või mõningatel juhtudel ka näiteks lennukite sisemustesse. Samuti seab antud teooriad küsimärgi alla tõsiasi, et peale XRF5 analüüsi, mis viidi läbi keravälgu poolt markeeritud puutükiga, ei saadud tõendeid, mis tõesti toetaksid ühtegi paljudest teooriatest. 3.2.2. Helmesvälk Kettvälk ehk helmesvälk on keravälgust veelgi haruldasem välk, mis koosneb tavaliselt kahekümnest kuni kolmekümnest kuni 10 cm diameetriga kehast, mis liiguvad joonvälgu kanalis ja meenutavad sätendavat helmekeed
annaabi.ee 
