säilitatakse Eesti suveräänsus. Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas. Eestisse marssis esialgsete lepingute järgi 25 000 punaarmeelast, hiljem nende arv aga ilmselt kasvas. Baasivägede sissemarss algas 18. oktoobril. Eesti sisemisesse valitsemisesse otseselt esialgu ei sekkutud ja Eesti ise püüdis omalt poolt teha kõik, et selleks mitte põhjust anda: Nõukogude Liitu ei kritiseeritud isegi siis, kui ta Soomele kallale tungis ja Talvesõja algatas. Juba varem, 12. oktoobril, oli vahetunud ka Eesti valitsus: sisepingete maandamiseks asus peaministriks Jüri Uluots, kes kaasas enda kabinetti ka mõningaid Pätsile seni oponeerinud tegelasi ning püüti saavutada
LAMBDA väärtuse järgi paika vaatamata sellele, et masinad ei omanud lambdaandurit... Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR? Lambdaandur on väliskujult süüteküünla sarnane ja on keeratud vindiga väljalaskekollektorisse, või heitgaasitorusse või katalüsaatorisse. Oma ehituselt kujutab ta keemiatundidest tuttavat katseklaasi-kolbi mille sees on tsirkoonium ja sinna sisse on asetatud veel üks väiksem kolb nii, et tsirkoonium jääb kahe kolvi vahele. Välisõhul on vaba juurdepääs sisemisesse ,,kolbi", välimise kolvi pind puutub kokku heitgaasidega. Seega ühelt poolt puutub tsirkoonium kokku heitgaasidega ja teiselt poolt välisõhuga. Heitgaasides on kuni 5% hapniku ja sisemises kolvis olevas välisõhus 21% hapnikku. Sellises olukorras hakkavad välisõhu hapnikuioonid tungima läbi tsirkooniumi kihi väljalasketorustikku mis tekitab pinge (0,4 kuni 0,8 volti) Kaudselt võib asja vaadata kasutades ühendatud anumate seadust. Kui heitgaasis on normist vähem
annaabi.ee 
