siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissarioot(NKGB). NKVD tegeles ühiskondliku korra tagamisega ja NKGB tegelest riikliku julgeolekuga, sealhulgas luure ja vastuluure. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954. aastal Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Komitee staatuse andmine andis märku nende mõjuvõimu kärpimisest. Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. Liiduvabariikides loodi ka kohalikud julgeoleku komiteed. KGB kõrval tegutsema jäänid siseministreerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. KGB pidi olema võimude jaoks ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Samuti ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanneteks olid ka luure, vastuluure, kõrgete võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile,
Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu
annaabi.ee 
