Mobiilsuse kasu kõrval on ka rahvastiku ruumilise paiknemise sesoone ebaühtlus oluliselt suurenenud seega varieerub nõudlus geograafiliselt eri teenuste järgi ajas märkimisväärselt. Sesoonse rände põhjustavad suuremas osas linnaliste omavalitsuse inimesed, kes lähevad suveperioodiks linnas ära maapiirkondadesse. Aktiivsem majandustegevus on endiselt koondumas pealinnaregiooni ja teistesse suurematesse keskustesse, mille kõrval jäävad muude piirkondade panused sisemajanduses kogutoodangusse liiga tagasihoidlikuks. SKT geograafiline jaotus näitab, et aktiivsem ja tootlikum majandustegevus on ettearvamatult koondunud piirkondadesse kus paiknevad suuremad linnad ja on suurem elanike kriitiline mass. Majanduskasvu ja kogutoodangu regionaalsete erinevuste suurenemine on olnud jätkuv. Ettevõtlusaktiivsus on positiivse trendina suurenenud kõikides Eesti maakondades, kiirem kasv on toimunud just seal kus on ettevõtlusaktiivsus olnud niigi kõrgem ka varem
rahastamise ülesanne läks Pikalaenu Pangale. Eesti krooni ,,hinnaks" määrati 0,4032 grammi puhast kulda. Eesti Pank oli kohustatud müüma või ostma Eesti kroonide vastu kulla alusel olevat välisvaluutat. See tähendas Eesti krooni üleminekut kullavahetusstandardile. Ringluses olevate pangatähtede kaetus välisvaradega ei tohtinud langeda alla 40 protsendi jooksvate kohustuste summast. 1924. aasta rahanduspoliitiline murrang pani aluse ka järgmistel aastatel toimunud suunamuutusele sisemajanduses, mis väljendus eelkõige riigilaenude osakaalu vähenemises ja krediteeritavate valdkondade muutumises. Varem idaturule orienteeritud tööstuse ja kaubanduse asemel hakati riigilaenudega toetama eelkõige Lääne-Euroopa turgudele suunatud põllumajandustootmist. Pööre oli radikaalne. 1924. aastal põhjustas majanduspoliitilise pöörde välismajandusliku orientatsiooni teisenemine. Venemaaga majandussidemete järsu vähenemise põhjuseid ei maksa otsida Eesti
annaabi.ee 
