kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Majanduslikult on olulised ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik.
kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik.
Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. 8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Norra kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1
Kasevöönd on 900–1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Loomad Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase
annaabi.ee 
