Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ja sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi teistesse rakkudesse. Närvikoe ülesandeks on ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja edastamine ning salvestamine. Lihaskude - selle rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Eristatakse kolme lihaskudet: vöötlihaskude skeletilihastes, siselihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. Selle rakud on pikad ja peenikesed ning lihases on kimpudesse koondunud rakud. Lihaskoe ülesandeks on reageerida erutusele. On võimeline kokkutõmbuma. Võimaldab teha tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. Vöötlihaskude paikeb skeletilihases ja selle rakud alluvad tahtele ning tänu sellele saame me liikuda. Siselihaskude paikneb siseelundites ja selle rakud ei allu tahtele. Südamelihaskude
mõiste ’’rakk’’ 15.Epiteelkoe ülesanded? Eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb välismõjude eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet
-moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks, kaitseülesanne III LIHASKUDE -pikliku kujuga, võimelised kuju ka muutma -skeletilihased:vöötlihaskude, siseelundite ehituses olevat siselihaskude, südamelihaskude -liikumine IV NÄRVIKUDE -on varustatud pikkade jätketega -on moodustunud pea- ja seljaaju, neist lähtuvad närvid, närvisõlmed -erutuse juhtimine -ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks Üherakulised organismid: -munarakud (munarebu) -mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi
Rasvkude kuulub sidekoe hulka. 2)Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 3)Kui palju rakke on inimese peaajus? 15 miljardit 4)Milleks on organismis vajalik epiteelkude?' Kaitseb ja katab 5)Loetlege inimese kehas olevad koed. Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude. 6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79 1)Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks. 2)Kus asub inimesel hingamiskeskus? Piklikus ajus. 3)Millele kulub energia puhkaval inimesel? Hingamisele 4)Millest koosneb energiabilanss? E=A+K+M+V+U+T
); epiteelrakulised higinäärmed, neeruepiteel, sooleepiteel jne - limaskestad epiteelkude eritib lima (näiteks ninaõõnes) Lihaskude - Lihaskiud (müofibrillid) ja lihasrakud e. Müotsüüdid on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi (proteiinseid) müofibrille; - Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid - Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega:
annaabi.ee 
